Monday, March 28, 2011

Minu kaks kuud Holstre kooli perega

Olen Anna Markova ning õpin huvijuhiks multikultuurses keskkonnas viimast õppeaastat. Kevadsemestri alguses tekkis mul küsimus – kus saaksin küll oma koolipraktikat sooritada. Kuid seal, kus häda kõige suurem, on abi kõige lähemal. Nõnda andiski mu kursusekaaslane teada, et „Mine Holstre Kooli – seal on tore!“ Ja nii ma Holstre kooli tulingi!


Esimesed nädalad olid sisse elamiseks. Vaatasin ringi, et mõista, kuidas kooli asjad ikkagi toimivad. Esmajoones ei teadnud ma suurt sellestki, et kellega koostööd teha ning sedagi mitte, mida võiksin oma poolt koolile pakkuda. Sisseelamise perioodil aitas mind väga palju kooli direktor Reeme Remmelgas, kes omapoolse sõbralikkusega ja heasoovlikkusega näitas mulle paljusid osiseid, mis kooliga on seotud. Lisaks andis ta mulle ka erinevaid ülesandeid, et saaksin ennast vajalikuna tunda.


Esimese hooga olin arvamusel, et kaks kuud on väga pikk aeg ning olin ebakindel, sest ma ei teadnud, kuidas ma hakkama saan. Kuid nii nagu paljud asjad siin elus, möödas see aeg liiga kiiresti. Sain osaleda mitmetes ettevõtmistes ja pisut aidata ka ürituste korraldamisel ja läbiviimisel. Näiteks osalesin vastlapäeva ja naistepäeva tähistamisel, algklasside lugemisöö läbiviimisel, Heljo Männi juubeli raamatu kujundamisel ning kooli uue veebilehekülje tegemistes. Lisaks sain praktiseerida mitte ainult oma huvijuhi oskusi, vaid ka pedagoogilisi teadmisi.


Kõige rohkem meeldis mulle kooli atmosfäär. Kõik on nagu üks suur pere, avatud ja heatahtlikud. Tahan südamelt tänada kogu kooli personali saadud kogemuste eest, eriti huvijuht Helve Hrabrovat minu juhendamise eest ning lapsi, kes mind praktika ajal aitasid ning andsid mulle väga palju energiat ja jõudu edasi liikuda ning tegutseda.



Anna Markova

Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng

Wednesday, March 23, 2011

Jälgijad!

Meie selle nädala jälgijad

... ja meie jälgijad lähiminevikust ...

Mida aeg edasi, seda mitmekülgsemaks vaatajate hulk läheb!


Aitäh Teile
Reeme Remmelgas

IX klass iseendast

Meie ja meie kool


9 aastat, see on väga pikk aeg ja varsti saab see meil siin koolis läbi. Meid on nii juurde tulnud, kui ka vähenenud, aga mis peamine, kõik on omad.


Kui läksin esimesse klassi, olid mu klassiõdedeks kohe mu kaks lemmikut: Silje ja Kristi. Neile järgnes kõige abivalmiv klassiõde Sirle, kes aitab mind vahest kodutöödes. Tüdrukuid on meil hetkel viis. Peale nende kolme lisandus hiljem meile Catlyn, kes on pidevalt rõõmsas tujus. Peale tema tuli meie klassi Jaanika, kes on üldse kõige stiilseim meist. Poisse on koos minuga kokku neli. Rauno on üks toredamaid klassivendasi mul kellega me koolis ja väljaspool kooli lollusi teeme. Peale Rauno külastab meid vahest ka Marvin, kes armastab hommikuti sisse magada ning enam pole see tema puhul ime, kui ta kooli ei jõua. Taavi lisandus meile kõige hiljem ning ta on poiss, kes õpib hästi. Meil on ka klassijuhataja Helve, kes meiega on koos veetnud 4 aastat. Me oleme teda palju vihastanud, aga ma loodan, et oleme teda ka rõõmustanud, kasvõi natukene.



Renek Berzin

9. klassi õpilane



Üheksandikud käesoleva õppeaasta sügisel


Kõige enam igatsen


Öeldakse, et vanasti oli muru rohelisem ja taevas sinisem, kuid tegelikult mida vanemaks me saame, seda rohkem hakkame nägema seda kõike, mis on jäänud selja taha.


Me näeme hetke tegelikku ilu alles siis, kui kõik on möödunud.


Olles väike laps, ei oska sa hinnata seda, kui saad vabalt igal pool ringi joosta ja uusi mälestusi luua. Need mälestused muutuvad ajapikku kallimaks kui kuld, need on hindamatud ja kordumatu. Paljusid neist tahaks aina uuesti ja uuesti läbi elada.


Ma igatsen aega, kui sain olla muretu väike laps, kes koolist tulles viskas koti nurka ja jooksis välja mängima, kes ei pidanud muretsema ja kes teadis, et alati saab kõik korda.


Nüüd jõuab aina lähemale aeg, mil peab iseseisvalt hakkama saama. Mõne aasta pärast pean välja kolima oma senisest kodust ja looma endale oma kodu.


Tuleviku ees tunnen väikest hirmu, kuid samas ka ootusärevust. Tihti vaevab mind küsimus „Kas ma ikka saan hakkama?“


Aga et elus läbi lüüa, tuleb endasse uskuda, tuleb mõelda, et saab hakkama ja tuleb säilitada see positiivsus, mis valdab igat last.


Meid on tõesti vähe, ainult 9, kuid me oleme väga kokkuhoidlikud ja kõigi vastu sõbralikud. Igaüks on meist natuke erinevam ja see teebki meie klassi mitmekülgsemaks.


Nüüd kui läbi on saamas need 9 aastat, saan meenutada enda klassi, kui parimat klassin sest nad tõesti on parimad, vähemalt minu jaoks.



Sirle Song

9. klassi õpilane

Tuesday, March 22, 2011

Tere Kevad 2011

Loodusringi lapsed üheskoos
Vasakult: Angelika, Mia Rosita, Geitrud Fia, Anete, Gita, Kaili, Mirelle
All: Kelli


Osaleme loodusringi lastega loodusvaatluse projektis Tere Kevad 2011. Ringi lapsed kirjutasid kokku tutvustava jutu oma koolist.


Meie oleme Holstre Kooli loodusringi lapsed. Me käime selles ringis, kuna meile meeldib loodus. Ringi tegevuste käigus käime tihti õues loodust uurimas. Seda kõike seetõttu, et meil on park erinevate puudega, järv ja tiik omast käest võtta. Lisaks saame uurida ka vee-elustikku ning uurida taimede mitmekesisust.


Toas olles meisterdame looduslikest materjalidest. Tuleval kevadel plaanime laagrissse minna. Lisaks teeme veel palju muudki huvitavat.


Holstre on väga ilus koht oma, seda nii oma looduse kui ka maastiku poolest. Meie koolimaja ümbritseb park, mis asub järve kaldal, kus on ka suvel hea ujuda ja talvel kalameestel mõnus kalastada.


Kooli aias on väga ilus kiviktaimla ja suurel hulgal lillepeenraid, mis asuvad maalilise tiigi kaldal. Loodusringi lapsed on kõik toredad ja meil on koos väga huvitav.


Tere Kevad 2011 raames on valminud haikud:


Kevad
Kevadel päike soe,
rõõmus meel põue poeb.
Rõõmustab väike ja suur,
sest hiirekõrvu on puul.

Laulavad linnud ja õitsevad
lilled,
taeva all sõuavad pehmed
pilved.
Tore, et möödas on pakane
kole,
kindaid ja salle enam vaja
pole.(Anete Aas )


Kevadel on palju lilli,
noppigu või näpud villi.
Mängida saab õues palli,
kandma ei pea enam salli.
Soojalt paistab meie päike,
õues hüppab jänes väike.

Kevadel on õues päike, hüppab
õues jänes väike.
Päike paistab õues,toas,
väga palju lilli maas. (Anete Aas)


Kevad.
Kevad on üks laheaeg,
mul on siis ka vaheaeg.
Õitsevad ka kellukad,
nad veel väga tillukad.
Peale seda tuleb suvi,
siis ka õues lendab tuvi.
Kevad ikka on ju parem,
vaheaeg siis hakkab varem.
Kevad ikka on ju hea,
teeb ju kohe targaks pea. (Mia-Rosita Isotamm)


Kevadetunne.
Kuulen kevade hääli, lindude
siginat valjult.
Puude salapäraseid sahinaid,
nende sosinat ja kahinat.

Metsad kajavad häältest,

on talveunest virgumiseaeg.
Loomade sigin ja sagin,
kevadetunne neil rinnus. (Geithrud-Fia Kristjohann)



Toredat kevadet teile kõigile

Õpetaja Anu Saar ja

loodusringi lapsed

Monday, March 21, 2011

Valminud on uus koduleht!

TULE MEILE KÜLLA!

http://www.holstre.vil.ee/

Kätte on jõudnud taas üks argipäev. Kuid sedapuhku pisut erilisem. Valmis on saanud meie kooli uus koduleht. Andsime koos kollektiiviga endast parima. Loodame, et nüüdsest on meie kodulehel kättesaadav kogu vajaminev info, mida Te sealt senini ei leidnud.

NB! Operatiivne kriitika on alati teretulnud!

Aitäh Teile kõigile nõu ja jõuga abiks olemise eest.


Tänades
Liis Johanson

Vabariigi 93. sünnipäev


Veel mitu kuud enne Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva olid vajalikud toimetused tallele pandud. Ja mitte pelgalt, üks osa neist juba tegudelegi seatud. Kes õppis luuletust, kes laulusalme, kes püüdis pillil käsi õigesti seada.


Mida aeg edasi seda suurema kiirusega tähtis päev lähenes. Kas ikka saavad kõik salmid pähe ja näpudki õigesti pillile asetatud? Oli ju meie kooli südameasjaks sisustada seekordne Vabariigi aastapäeva vastuvõtt. Just nimelt südameasjaks, mitte kohustuseks ega vaevaks. On tore, et meid usaldatakse nõnda suure ettevõtmise läbiviimisel. Õpetaja Helve, kes ühtlasi on Holstre Perseltsi esinaine, oli sidunud ennast kätest ja jalust. Oli ju saamas kümne aasta tagune mõte lõpuks ometi teoks. Kava oli tarvis paika saada, magasiait õigeks ajaks valmis sättida. Kõigil olid käed ja jalad tööd täis.


Suurima hea meelega lõid kaasa meie kooli klassijuhatajad. Oma hinge pani tegemistesse õpetaja Anu, kelle eestvedamisel valmisid laudadele poolkaarjad küünlahoidjad, vahvad leivalinikud koos toredate soolakotikestega, mis olid kaunilt kooskõlas lavaesise kaunistusega. Õpetaja Sirje eestvedamisel valmisid perekonnamärgid, sümboliseerimaks aida jõudu koduküla ühendamisel ning üks osa maitsvaid leibasidki pärinesid tema soojast ahjust.


Et aga kõik veebrurikuu 24. kuupäeval laabuks oli peaprooviks 23. kuupäeval koolimajas peetud pidulik aktus.


Olin juba mõnda aega mõtisklenud Holstre külaelust ning sõnumi üle, mida ma tulevasel aktusel kõnelen. Kuid siis tuli ootamatu meeldiv üllatus. Saabus kiri- sellises kollases ümbrikus, hetkeks tundus justkui lõhnastatudki. Veel enne selle avamist võis ümbrikul olevast käekirjast välja lugeda, et selle on teele läkitanud keegi, kes on elus nii mõndagi näinud. “Huvitav”, laususin kõval kuid ometigi piisavalt vaiksel häälel, et keegi seda ei kuulnud. Taandusin oma jahedasse tuppa ning asusin saadetisega tutvuma. “Tere Lugupeetud Holstre koolipere”, kõlas aupaklikult mõttes loetud rida. Suurest uudishimust pöörasin joonelise lehe, et näha, kes meie poole nõnda pöördub. Veelgi suurem oli rõõm kui kirjutajaks osutus Õilme Helmi Varblane. Too sama daam, kes oktoobrikuu 1. kuupäeval meid oma kohalolekuga austas. Olles mõne minuti veetnud kirjaga kahekesi oli mulle selgeks saanud, et ei suuda mina mitte anda edast seda, mis oli kirja sisse pandud.


Otsus saigi langetatud ning saadetud kiri kõigile valjuhäälselt ette loetud. Olin seda kirja lugenud juba kordades mitu ja ikka ning jälle valdasid mind vastakad emotsioonid: kurbus, imestus, ehmumine ning muie huulil. Just nii mitmekülgne oli see kiri. Kiri oli pikk kuid just selle mitmekülgsus säilitas omamoodi harmoonilise õhkkonna aktuse lõpuni. Ei ühtki sosinat ega kohatut itsitamist, ei ühtki nihelemist ega turtsatust. Jah just nii palju liigutas see meie kõikide südameid.


Koos mälestasime neid, kes sõjatandril elu kaotasid


Saadud kiri oli kaunis jätk veebruarikuu 23. päevale ja ilus algus 24. kuupäeval toimuvale.

2002. aasta oktoobrikuu 5. kuupäeva Sakala andmetel on auväärne Holstre magasiait kohalikku seltsielu teeninud pea sadakond aastat. Juba 1912. aastal hakati sellesse teeäärsesse paksude müüridega hoonesse seltsimaja rajama. Kuid Holstre seltsielu alguseks loetakse juba— 1869. aastat, mil kohalik segakoor koolmeister Jaan Adamsoni juhatusel esines eesti rahva orjusest vabastamise 50. aastapäeval mitmehäälse lauluga.


Just nii pika ajalooga on ait, kus meie oma Vabariiki 93. aastapäeva puhul õnnitlesime.


Tänades

Reeme Remmelgas


Tuesday, March 1, 2011

Veebruarikuu sünnipäevalapsed

PALJU ÕNNE VEEBRUARIKUU SÜNNIPÄEVALASTELE!

Ole täna rõõmus sa,
tulen sulle külla ka.
Kingid ootavad sind ees,
minagi su ukse ees.

Täna õnnitles seitsmes klass veebruarikuu sünnipäevalapsi.