9. klass sai õnnelikult eluteele saadetud

Esimesed joovastavad emotsioonid on möödunud. 9. klass sai õnnelikult eluteele saadetud. Palju edu ja kordaminekuid Teile kõigile. Oleme mõtetes Teiega ning ärge unustage vana koolimaja vahel külastada, sest me ootame Teid alati tagasi.

Teie direktor

Holstre Kooli õpilased kinkisid kroonid muuseumile!

Holstre Kooli õpilased kinkisid kroonid muuseumile!

Õuesõppe programmi I etapp „Vee-elustik Holstre järves ja tiigis”

Sellel kevadel tutvusid 1.-3. klassi õpilased kooli tiigi vee-elustikuga ja 4.-9. klassi õpilased Holstre järve vee-elustikuga. Nimetatud ettevõtmine oli väga põnev nii mulle kui ka osalenud õpilastele. Ei näe me ju igapäevaselt vette vaadates, kes seal tegelikult elavad. Vee pinnal märkame väga väheseid vee-elustiku esindajad. Kuid need, kelle me sealt mudast välja püüdsim oli lausa üllatav. Järve vee-elustikuga tutvumiseks sai igas klassis moodustada 2 võistkonda, kelle ülesanneteks oli mõõta vee temperatuur, määrata leitud olendid. Seejärel need ülesse kirjutada ja pildistada. Tegevuse käigus oli põnev jälgida, kuidas võistkondade vahel hasart tekkis. Püüti teist võistkonda ületada, et ikka rohkem erinevaid liike leida. 45 minutist jäi lausa väheseks, vahest tuli ka muust ajast varu näpistada. Lisaks pisiloomadele püüdsid õpilased ka kala maime. Leiti nii haugi, kokre kui ka särge.

Sellele atraktiivsele õuesõppele järgnes ekskursioon Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskusesse, mis on välja kasvanud Limnoloogiakeskusest. Kolikambrina seisnud Limnoloogiakeskuse endised akvaariumiruumid on nüüdseks renoveeritud ja sisustatud Võrtsjärve Sihtasutuse eestvedamisel astatel 2002-2006 järvemuuseumiks.

Kalala järvemuuseumi põhiekspositsiooni moodustavad akvaariumides elavad Eesti mageveekalad. Väljapanek oli unikaalne, sellises liigilises koguses mujal Eestis meie mageveekalu ei eksponeerita. Siseruumides oli 15 akvaariumi, lisaks on seal suveperioodil välibasseinid. Praegu elavad Kalalas järgmised liigid: angerjas (erinevas vanuses, paariaastasest kuni 24-aastani), ahven, koha, haug, koger, hõbekoger, karpkala, säinas, särg, roosärg, linask, viidikas, rünt, säga, teib, turb, latikas, nurg, kiisk, luts, sterlet, kaug-ida unimudil, hink, lest, vingerjas, luukarits, tõugjas. Näha oli ka mõningaid selgrootuid (jõevähi ja zooplanktoni esindajad) ning veetaimi. Ekspositsiooni elutus osas oli nii püügivahendeid, ürgkalade kui ka kalakivististe väljapanek.

Ekspositsioon muuseumis

Sellele järgnes sõit kalepurjekaga ,,Paula” Võrtsjärvel, kus kogenud kapten ja pootsman rääkisid kaleehitusest, purjetamisest ja traalpüügist. Purjekas "Paula" ehk ühemastiline kalepaat on 12,6 meetrit pikk, masti kõrguseks 15 meetrit. Purjekal on kaks kolmnurkset purje - masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri.

Sõit purjekal!

Kapten teadis rääkida, et Võrtsjärvel olla olnud iseloomulikuks ja põliseks kalapüügiviisiks läbi aegade kale. Kale oli algselt laia suudmega (1,2 x 3,6 m) ja 3,6 m pikkune purjusteta võrkkott. Võrkkotti olla veetud väikese nelinurkse purjega varustatud paadiga allatuult triivides. Üks veoköitest kinnitati paadi ahtri, teine vööri külge. Püüdjaid oli tavaliselt kaks. Kumbki neist hoidis käes võrgu külge kinnitatud peenikest tundenööri, mis signaliseeris kala võrku sattumisest. Siis tõsteti võrkkott kiiresti üles, kala tõsteti välja ja seejärel lasti uuesti tagasi. Paat triivis pärituult seni kuni jõuti kaldale lähedale. Siis tõmmati võrkkott paati ja aerutati paat vastu tuult üles ja seejärel hakati uuesti kaletama.

Kõige meeldejäävam küsimus oli kaptenilt: Mis vahe on uhhaal ja kalasupil? Jarmo Välk teadis kohe vastust, et uhhaa tehakse sellest veest millest kala on püütud.

See tore õuesõppe ja ekskursioon said toimuda tänu KIK poolt toetavale projektile.

Õpetaja Anu Saar