Kaunist valentinipäeva head sõbrad!

Loodusring looduskaitse 100. aastapäeva tähistamas

8. detsembril 2010. aastal osalesid Holstre Kooli loodusringi lapsed koos juhendaja Anu Saarega informatiivsel ja meeleolukal õhtupoolikul Pärimusmuusika Aidas. Koosviibimine oli pühendatud Eesti Looduskaitse 100. aastapäevale.

Meie loodusringi lapsed kuulavad tähelepanelikult eeskõnelejat

Õhtupoolik algas kontserdiga, kus muusik Mari Kalkun ja sõbrad kandsid muusika kaudu edasi loodushääli, mille järel toimus dokumentaalfilmi „Looduskaitse lugu” esilinastus. Film pajatas elust Vaika saartel, lammaste tegevusest Hiiumaa laidudel, kotkaste eluloost, puisniitude hooldamisest, Kõrede kõrisevhäältest Matsalu rahvuspargis, laastukatuste taastamisest Karulas jpm.

Sellele järgnes õpitubades tegutsemine, väga vahva oli kotkaste töötuba, kus näidati varustust mille abil jõuab kotkauurija kotkapessa. Samuti pakkus põnevust see, kuidas kotkaste uurija kaalub ja rõngastab kotkaid ning millist infot see rõngas ümber kotkajala endas kätkeb. Lisaks said lapsed kotkamune ja sulgi katsuda. Saime teada, miks ja kuidas raadiosaatjad lindude kaelas toimetavad.

Teise töötoa teemaks oli ´´Elurikkus läbi mikroskoobi``, kus sai vaadelda tehtud preparaate läbi mikroskoobi. Kolmandas töötoas räägiti loodusalade õppimisvõimalustest kõrgkoolis. Olemine oli hubane ja hariv ühteaegu.

Lugupidamisega

Anu Saar, loodusringi juhendaja

LEIA TEE MEIE KOOLI!

Orienteerujad 12-13.02.2011.a. meie majas

Eesti ja Läti orienteerujad võistlevad Holstre-Pollis 11.02.2011.a.
Tänavu Eesti ja Läti alaliitude ühise projektina käima pandud orienteerumisspordi võistlussari «Eesti-Läti orienteerumisliiga» jätkub 12. ja 13. veebruaril suusaorienteerumisega Viljandimaal Holstre-Polli Tervisekeskuses.

Meie kool on nendel päevadel koduks pea sajale orienteerumishuvilisele, kelle toitlustamise eest kannavad hoolt meie suurepärased kokad Virge ja Viive ning puhtuse eest vastutavad töökad koolipere liikmed Jevgenja, Pille ja Ene.


Jääme lootma, et külalistele meeldib meie juures.


Lugupidamisega
Reeme Remmelgas

Meenutus Eesti kroonist

Kaunil talvisel pärastlõunal kui meie kooli töötajad olid kokku tulnud selleks, et arutada huvitegevuse parendamisvõimalusi, jõuti üheskoos vahvale ideele. Mõte pandi idanema ning koolis kuulutati välja konkurss „Meenutusi Eesti kroonist”.

Mõte mõeldud ning idee välja käidud asus õpetaja Sirje Kannel lastega tegudele. Nii mõnigi puikles, mõistmata miks sellist asja tarvis on. Tööga juba alustatud jäid hädahüüded kaugustesse ning asendusid rõõmsameelsete ja naerusuiste lastega.

Teosed valmis, sai koostöös vastutuleliku Holstre-Polli tervisekeskuse meeskonnaga need näitusena ülesse seatud. Ja nii saigi sündima, et veebruarikuu 10. kuupäeval toimus väljapeetud näituse avamine. Atmosfäär näitusesaalis oli hubane. Põlev Eesti Vabariigi värvides küünal ning lauale seatud lipp kaminatule valguses olid uhked ning andsid sündmusele juurde omajagu pidulikkust. Kokku olid tulnud pea kõik tööde autorid, ka lapsevanemaid ja pedagooge ning suureks rõõmuks austas meid oma kohalolekuga ka naaberkool.

Osalejad näituse avamisel

Näitus avatud, morss joodud ning küpsis põske pistetud, said külalised võimaluse osaleda maja tutvustaval ekskursioonil. Kokku said imevahvad tööd, mis veel tänasegil päeval ehivad Holstre-Polli tervisekeskuse kohviku seinasid.

Eesti krooni enam ei ole.

Pole jakobsoni, koidulat, bääri,

Äsja just läbi said näärid.

Pole tammsaaret, hurta.

„Olid ilusad rahad,” võime vaid kurta.

Läinud tobias, raud ja keres -

nüüd käibel on eurod me peres.

(autor Sirje Kannel)

Eesti kroone jäädvustasid Holstre kooli 1 .- 7. klassi õpilased koostöös õpetaja Sirje Kanneliga.

Lugupidamisega

Reeme Remmelgas

Koolivaimu vaim!

Meenutusi Eesti kroonist

Seoses sellega, et Eestisse tuli uus raha nimega Euro toimus meiegi koolis mitmeid selleteemalisi ettevõtmisi.

Esimeseks ettevõtmiseks oli Eesti krooni joonistusvõistlus. Kunstiõpetuse õpetaja Sirje Kannel andis meile ette raha näidiseksemplarid ja meie pidime seda joonistama nii hästi kui me suutsime. Parimad ehk esimesed kolm joonistusvõistluse võitjat olid Romet Reimo (6. klassist), Geitrud Fia Kristjohann (7. klassist) ja Anete Aas (4. klassist). Nemad said autasuks 1 €. Ülejäänud võistlejad, kelle tööd žüriile meeldisid, said meeneks 50. eurosendise. Siinkohal olgu öeldud, et žüriiliikmeteks olid kõik meie kooli töötajad.

Teiseks vahvaks ettevõtmiseks oli ajaloo õpetaja Gert Keldo ettekande kuulamine ja jälgimine powerpoint esitlusena. Õpetaja Gert rääkis eesti krooni ajaloost ja meie uuest rahast - Eurost.

Eesti esimese raha nimi oli „Mark”. Majanduskriisi ajal olla saanud selgeks, et vaja on põhjalikke ümberkorraldusi ning teostati uus rahareform (01.01.1928). Raha nimetusena kaaluti variante taaler, kuldar, esta ja est. Lõpuks jäi „kroon” Rootsi järgi ja Lääne-Euroopa pärane „sent”. Eesti kroonid kujundasid Günther Reindorff ja Georg Vestenberg ning „hinnaks” määrati 0.4032 grammi puhast kulda.

Seoses II maailmasõja puhkemisega ja Eesti iseseisvuse kadumisega kadus ka oma raha. Kasutusele tuli 1940. aastal Nõukogude Liidu rubla. Nõukogude Liit lagunes ja 1991. aastal sai Eesti iseseisvaks. Majandust puudutavad artiklid ajalehtedes lõppesid fraasiga ”õnn tuleb siis, kui tuleb oma raha”. Otsustati uuesti kasutusele võtta kroon, kus rahatähtedel kujutatakse Eesti kultuuri suurmeeste(-naiste) portreesid ning raha tagumine külg kujundatakse kunstnike ettepanekul. 1. ja 2. kroonised kujundas Urmas Ploomipuu. 5, 10, 25, 50, 100 ja 500 kroonised kujundas Vladimir Taiger. Kroon seoti saksa margaga 1 mark võrdus 8 krooni.

20. juunil 1992. aastal kell neli hommikul muutus ainsaks maksevahendiks kroon, mis kehtis 14. jaanuarini 2011 aastal. 01.01.2001. aastal fikseeriti Eestis kurss krooni suhtes 1€=15,6466EEK-i ning nüüd tuligi käibele kaua ette valmistatud Euroopa ühisraha EURO.

Lugupidamisega

Kelli Pärn, 6. klass

Anu Saar, loodusainete õpetaja

Gert Keldo, ajaloo õpetaja