Wednesday, April 6, 2011

5-6. klassi tegemistest vaheajal

Koolivaheaja teisipäeval, 22. märtsil, käisime V ja VI klassiga restoranis ja teatris. Pidime kogunema Holstre kooli juurde ja autodega sõitsime Viljandisse. Alguses läksime Centrumi restorani, et süüa lõunat ja õppida lauakombeid. Meile oli seal reserveeritud laud. See oli kenasti kaetud. Istusime lauda ja ootasime viisakalt. Õpetaja Anu Saar ja kelner rääkisid, miks laud nii kaetud on ja kuidas käituda enne sööma hakkamist. Varsti toodigi lõunasöök lauale. Pearoaks oli maitsva kastmega praekana, riis ja toorsalat ning magustoiduks imehea kohupiimakook. Saime kõik seal targemaks ja uusi kogemusi.

Peale restoranikülastust läksime teatrisse vaatama näidendit „Väikevend ja Karlsson katuselt. Kui riided ära said antud, siis hakkasime vaatama, kust saab midagi magusat osta. Järjekord oli pikk, kuid jõudsime siiski kommid ära osta ja saali minna. Siis kustusid tuled ja teater algas...

Karlssonit mängis üks väikest kasvu mees, kelle nimi on Alo Kurvits. See, kuidas ta propelleriga õhus lendas, aurumasinaga pauku tegi ja tirriteeris ning veel igasuguseid asju korraldas, oli vahva.

Meil ei hakanud üldse igav. Pärast etendust tegime Karlssoniga pilti ja õpetaja Marika oli kokku leppinud ekskursiooni teatris. Käisime keldris. Seal nägime, missugune masinavärk paneb lava pöörlema, seejärel näidati meile kostüümiladusid, näitlejate proovisaali, heli ja valgustusruume ning töökoda, kus valmivad dekoratsioonid. Saime teada, et enne etenduse lavale jõudmist töötavad väga paljud inimesed selleks, et vaatajal oleks teatris huvitav, ning et näitlejatel peab olema vähemalt 40 proovi enne esietendust. Vaatasime veel „Ugala” näitlejate
pilte seinal ning rääkisime teatri juhtidest ja käisime ka teatri ajalootoas.

Aitäh tädi Kelly`le, kes meile lavatagust „Ugalat” tutvustas.
See oli huvitav ja sisukas vaheaja päev.


Gerthrud Grents`i ja Kristiina Uibopuu juttude põhjal artikli kirjutanud õpetaja Marika
Kivistik

Monday, March 28, 2011

Minu kaks kuud Holstre kooli perega

Olen Anna Markova ning õpin huvijuhiks multikultuurses keskkonnas viimast õppeaastat. Kevadsemestri alguses tekkis mul küsimus – kus saaksin küll oma koolipraktikat sooritada. Kuid seal, kus häda kõige suurem, on abi kõige lähemal. Nõnda andiski mu kursusekaaslane teada, et „Mine Holstre Kooli – seal on tore!“ Ja nii ma Holstre kooli tulingi!


Esimesed nädalad olid sisse elamiseks. Vaatasin ringi, et mõista, kuidas kooli asjad ikkagi toimivad. Esmajoones ei teadnud ma suurt sellestki, et kellega koostööd teha ning sedagi mitte, mida võiksin oma poolt koolile pakkuda. Sisseelamise perioodil aitas mind väga palju kooli direktor Reeme Remmelgas, kes omapoolse sõbralikkusega ja heasoovlikkusega näitas mulle paljusid osiseid, mis kooliga on seotud. Lisaks andis ta mulle ka erinevaid ülesandeid, et saaksin ennast vajalikuna tunda.


Esimese hooga olin arvamusel, et kaks kuud on väga pikk aeg ning olin ebakindel, sest ma ei teadnud, kuidas ma hakkama saan. Kuid nii nagu paljud asjad siin elus, möödas see aeg liiga kiiresti. Sain osaleda mitmetes ettevõtmistes ja pisut aidata ka ürituste korraldamisel ja läbiviimisel. Näiteks osalesin vastlapäeva ja naistepäeva tähistamisel, algklasside lugemisöö läbiviimisel, Heljo Männi juubeli raamatu kujundamisel ning kooli uue veebilehekülje tegemistes. Lisaks sain praktiseerida mitte ainult oma huvijuhi oskusi, vaid ka pedagoogilisi teadmisi.


Kõige rohkem meeldis mulle kooli atmosfäär. Kõik on nagu üks suur pere, avatud ja heatahtlikud. Tahan südamelt tänada kogu kooli personali saadud kogemuste eest, eriti huvijuht Helve Hrabrovat minu juhendamise eest ning lapsi, kes mind praktika ajal aitasid ning andsid mulle väga palju energiat ja jõudu edasi liikuda ning tegutseda.



Anna Markova

Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng

Wednesday, March 23, 2011

Jälgijad!

Meie selle nädala jälgijad

... ja meie jälgijad lähiminevikust ...

Mida aeg edasi, seda mitmekülgsemaks vaatajate hulk läheb!


Aitäh Teile
Reeme Remmelgas

IX klass iseendast

Meie ja meie kool


9 aastat, see on väga pikk aeg ja varsti saab see meil siin koolis läbi. Meid on nii juurde tulnud, kui ka vähenenud, aga mis peamine, kõik on omad.


Kui läksin esimesse klassi, olid mu klassiõdedeks kohe mu kaks lemmikut: Silje ja Kristi. Neile järgnes kõige abivalmiv klassiõde Sirle, kes aitab mind vahest kodutöödes. Tüdrukuid on meil hetkel viis. Peale nende kolme lisandus hiljem meile Catlyn, kes on pidevalt rõõmsas tujus. Peale tema tuli meie klassi Jaanika, kes on üldse kõige stiilseim meist. Poisse on koos minuga kokku neli. Rauno on üks toredamaid klassivendasi mul kellega me koolis ja väljaspool kooli lollusi teeme. Peale Rauno külastab meid vahest ka Marvin, kes armastab hommikuti sisse magada ning enam pole see tema puhul ime, kui ta kooli ei jõua. Taavi lisandus meile kõige hiljem ning ta on poiss, kes õpib hästi. Meil on ka klassijuhataja Helve, kes meiega on koos veetnud 4 aastat. Me oleme teda palju vihastanud, aga ma loodan, et oleme teda ka rõõmustanud, kasvõi natukene.



Renek Berzin

9. klassi õpilane



Üheksandikud käesoleva õppeaasta sügisel


Kõige enam igatsen


Öeldakse, et vanasti oli muru rohelisem ja taevas sinisem, kuid tegelikult mida vanemaks me saame, seda rohkem hakkame nägema seda kõike, mis on jäänud selja taha.


Me näeme hetke tegelikku ilu alles siis, kui kõik on möödunud.


Olles väike laps, ei oska sa hinnata seda, kui saad vabalt igal pool ringi joosta ja uusi mälestusi luua. Need mälestused muutuvad ajapikku kallimaks kui kuld, need on hindamatud ja kordumatu. Paljusid neist tahaks aina uuesti ja uuesti läbi elada.


Ma igatsen aega, kui sain olla muretu väike laps, kes koolist tulles viskas koti nurka ja jooksis välja mängima, kes ei pidanud muretsema ja kes teadis, et alati saab kõik korda.


Nüüd jõuab aina lähemale aeg, mil peab iseseisvalt hakkama saama. Mõne aasta pärast pean välja kolima oma senisest kodust ja looma endale oma kodu.


Tuleviku ees tunnen väikest hirmu, kuid samas ka ootusärevust. Tihti vaevab mind küsimus „Kas ma ikka saan hakkama?“


Aga et elus läbi lüüa, tuleb endasse uskuda, tuleb mõelda, et saab hakkama ja tuleb säilitada see positiivsus, mis valdab igat last.


Meid on tõesti vähe, ainult 9, kuid me oleme väga kokkuhoidlikud ja kõigi vastu sõbralikud. Igaüks on meist natuke erinevam ja see teebki meie klassi mitmekülgsemaks.


Nüüd kui läbi on saamas need 9 aastat, saan meenutada enda klassi, kui parimat klassin sest nad tõesti on parimad, vähemalt minu jaoks.



Sirle Song

9. klassi õpilane

Tuesday, March 22, 2011

Tere Kevad 2011

Loodusringi lapsed üheskoos
Vasakult: Angelika, Mia Rosita, Geitrud Fia, Anete, Gita, Kaili, Mirelle
All: Kelli


Osaleme loodusringi lastega loodusvaatluse projektis Tere Kevad 2011. Ringi lapsed kirjutasid kokku tutvustava jutu oma koolist.


Meie oleme Holstre Kooli loodusringi lapsed. Me käime selles ringis, kuna meile meeldib loodus. Ringi tegevuste käigus käime tihti õues loodust uurimas. Seda kõike seetõttu, et meil on park erinevate puudega, järv ja tiik omast käest võtta. Lisaks saame uurida ka vee-elustikku ning uurida taimede mitmekesisust.


Toas olles meisterdame looduslikest materjalidest. Tuleval kevadel plaanime laagrissse minna. Lisaks teeme veel palju muudki huvitavat.


Holstre on väga ilus koht oma, seda nii oma looduse kui ka maastiku poolest. Meie koolimaja ümbritseb park, mis asub järve kaldal, kus on ka suvel hea ujuda ja talvel kalameestel mõnus kalastada.


Kooli aias on väga ilus kiviktaimla ja suurel hulgal lillepeenraid, mis asuvad maalilise tiigi kaldal. Loodusringi lapsed on kõik toredad ja meil on koos väga huvitav.


Tere Kevad 2011 raames on valminud haikud:


Kevad
Kevadel päike soe,
rõõmus meel põue poeb.
Rõõmustab väike ja suur,
sest hiirekõrvu on puul.

Laulavad linnud ja õitsevad
lilled,
taeva all sõuavad pehmed
pilved.
Tore, et möödas on pakane
kole,
kindaid ja salle enam vaja
pole.(Anete Aas )


Kevadel on palju lilli,
noppigu või näpud villi.
Mängida saab õues palli,
kandma ei pea enam salli.
Soojalt paistab meie päike,
õues hüppab jänes väike.

Kevadel on õues päike, hüppab
õues jänes väike.
Päike paistab õues,toas,
väga palju lilli maas. (Anete Aas)


Kevad.
Kevad on üks laheaeg,
mul on siis ka vaheaeg.
Õitsevad ka kellukad,
nad veel väga tillukad.
Peale seda tuleb suvi,
siis ka õues lendab tuvi.
Kevad ikka on ju parem,
vaheaeg siis hakkab varem.
Kevad ikka on ju hea,
teeb ju kohe targaks pea. (Mia-Rosita Isotamm)


Kevadetunne.
Kuulen kevade hääli, lindude
siginat valjult.
Puude salapäraseid sahinaid,
nende sosinat ja kahinat.

Metsad kajavad häältest,

on talveunest virgumiseaeg.
Loomade sigin ja sagin,
kevadetunne neil rinnus. (Geithrud-Fia Kristjohann)



Toredat kevadet teile kõigile

Õpetaja Anu Saar ja

loodusringi lapsed