Pilt: www.rebsud.wordpress.com
Peagi on kätte jõudmas eestlaste jaoks ajalooliselt tähtsaks saanud kuupäev 23. aprill (sündmused, mis leidsid aset 1343. aastal) ehk Jüriöö ülestõusuna tuntuks saanud daatum. Oluline on see ülestõus seetõttu, et peeti maha järjekordne sõda, millele järgnes aeg, kus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvenes järsult eesti rahva olukord ja seetõttu lülitati eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Iseäralikuks teeb selle daatumi seegi, et just sellest ajast mäletatakse ajaloos Eestit naljatlevalt kui NELJA KUNINGAGA MAAKS.
Lähemalt loe: http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us
Jüriööd on käsitletud väga mitmete autorite poolt erinevatel viisidel, kuid koolipingist on kõigile teada tuntud 1880. aastal ilmunud trükis 17. aastase Eduard Bornhöhe sulest, mille nimeks sai «Tasuja». Just seda teost peetakse esimeseks eestikeelseks ilukirjanduslikuks käsitluseks Jüriöö sündmustest 1343. aastal. Sealjuures olgu mainitud, et raamat levis mitmes kordustrükis väga laialt kogu rahva hulgas, jutustuse populaarsust võis võrrelda isegi «Kalevipoja» tuntusega.
Peagi on kätte jõudmas eestlaste jaoks ajalooliselt tähtsaks saanud kuupäev 23. aprill (sündmused, mis leidsid aset 1343. aastal) ehk Jüriöö ülestõusuna tuntuks saanud daatum. Oluline on see ülestõus seetõttu, et peeti maha järjekordne sõda, millele järgnes aeg, kus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvenes järsult eesti rahva olukord ja seetõttu lülitati eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Iseäralikuks teeb selle daatumi seegi, et just sellest ajast mäletatakse ajaloos Eestit naljatlevalt kui NELJA KUNINGAGA MAAKS.
Lähemalt loe: http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us
Jüriööd on käsitletud väga mitmete autorite poolt erinevatel viisidel, kuid koolipingist on kõigile teada tuntud 1880. aastal ilmunud trükis 17. aastase Eduard Bornhöhe sulest, mille nimeks sai «Tasuja». Just seda teost peetakse esimeseks eestikeelseks ilukirjanduslikuks käsitluseks Jüriöö sündmustest 1343. aastal. Sealjuures olgu mainitud, et raamat levis mitmes kordustrükis väga laialt kogu rahva hulgas, jutustuse populaarsust võis võrrelda isegi «Kalevipoja» tuntusega.
Lähemalt loe: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/jyrioo.htm
Tähistamaks möödunud sündmusi osaleb meiegi koolipere traditsionaalsel jüriöö jooksul.
OSALEVAD:
2-3. klass
1. Koskor, Karl-Markus
2. Välk, Mirelle
3. Aas, Anete
4. Volt, Kaili
4. klass
1. Pärn, Kelly
2. Lenzin, Gita
3. Org, Marely
4. Tamm, Triin
5. klass
1. Väli, Kristo
2. Reimo, Romet
6. klass
1.Välk, Jarmo
2. Väli, Sandy
3. Pliiats, Karina-Ly
4. Pärn, Aarne
8. klass
1. Tamm, Rauno
2. Sinimets, Silje
3. Dubrovina, Kristi
4. Berzin, Renek
9. klass
1. Tõnisson, Jüri
2. Meerits, Merilin
3. Uibopuu, Piret
4. Vaarend, Kätlin
Õpetajad
1. Reeme Remmelgas (direktor)
2. Marika Kivistik (inglise keele õpetaja)
3. Andi Kõrva (kehalise kasvatuse ning tööõpetuse õpetaja)
4. Maret Tammleht (arvutiõpetuse ja joonestamise õpetaja)
5. Merike Kukk (majandusjuhataja)
6. Helve Hrabrova (huvjuht ning muusikaõpetaja)
TULGE KOOS MEIEGA, SEST SELTSIS ON ALATI SEGASEM NING KINDLASTI LÕBUSAM!
Posts
No comments:
Post a Comment