Thursday, December 2, 2010

Loodusringi tegemiste kokkuvõte

Meie koolis tegutseb käesolevast õppeaastast uus huviring. Loodusringi korraldamise mõte on minus idanenud juba mõnda aega. Mõte küpsis, sai see teostatud ja protsess käima lükatud. Loodushuvilisi lapsi tuli kokku 12, just nii nagu olingi grupi suuruseks arvanud.


Loodusring koosneb 4.-8. klassi õpilastest (sh tütarlapsi on 11 ning pärlina teiste kalliskivide seas ka üks tore noormees). Ringi toimumisaeg sai määratud algselt I veerandile (september-oktoober) ja seejärel IV veerandile (märts-mai). Kokkusaamise ajaks sai paika pandud kolmapäevane päev 7 ja 8 tund.


15. septembril toimus meil retk metsa, kus olime kõik kui üks mees operaatorid KRÕPSUD seeneriigis. Uurisime seene ehitust, nende kasvukohta, sümbioosi (millise puuga on igal seenel koostöö), söödavust ja mürgisust. Iga operaator iseloomustas oma seent ja sai anda teistelegi väikestele KRÕPSUDELE ülevaate seene ehitusest.


22. septembril küpsetasime seentest kotlette, praadisime kukeseeni ning valmistasime sügisannist õuna- ja purukooki. Selleks, et küpsetised valmiksid, sai looduslaste vahel küpsetamiskomponendid ära jagatud. Kotleti retsepti tõi loodushuviline Sändy Väli, mille põhiliseimaks komponendiks oli kuuseriisikas. Tänu Gita Lensinile jõudsid kukeseened kenasti koolimajja, mis sai või ja sibulaga ära praetud. Lapsed olid äärmiselt töökad, ringijuhendajana ei jõudnud ma kõigile tööd kohe rutuga ära jagadagi. Tegutsedes selgus,et õpilased söövad vähe või üldse ei söögi seeni. Ometigi proovisid kõik loodusringis osalenud seenekotletid ära. Peab tõdema, et lehttaignal ja puruga kaetud õunakoogil oli oluliselt suurem löök.


29. septembril
oli meil õuesõpe teemal ,,Meie koolipargi puud´´. Loodusringi lapsed jagunesid gruppideks ja said töölehed teemal: ,,Minu kooli pargipuu´´ Vajalikeks töövahendideks olid: mõõdulint, luup, joonlaud, kirjutusvahend ning puude ja põõsaste määraja. Tööleht sisaldas uurimisküsimusi, mõõtmisi, joonistamist, valikvastustele vastamist, loendamist, kompimist, puutüve nuusutamist jne.


06.oktoobril joonistasid lapsed loodusringi märgi tarvis kavandeid, teemal: „Milline võiks olla meie ringi iseloomustav märk?” Märk pidi sisaldama meie kooli- ja ringinime ja seost loodusega. Ülejäänud oli õpilaste omalooming. Märgikavandid tulid huvitavad ja neli kavandit sai välja valitud. Töötlemine käib tänaseni ja enne jõulupuhkusele minekut saame valida välja ühe, mis hakkab edaspidi loodusringi laste rinda ehtima.


20. oktoobril valmistasime loodusmaterjalidest loomi, kujukesi, nägusid- just nii nagu kellegi fantaasia parasjagu töötas. Materjalid olid korjatud juba eelnevalt ja sellega tegelesid lapsed kodudes iseseisvalt kui ka septembris metsaretkel käies ja Aimla matkarajal õppides. Kasutasime tammetõrusid, puuseeni, kastaneid,samblikke, samblaid, kuuse- ja männikäbisid, tikke ja liimi.


Kõik novembrikuu
kolmapäevad möödusid nahast seinapiltide tegemiseks. Kõigepealt joonistasid huvilised pildid sellest, mida nad nahkadest seinapildile teha tahaksid. Kellel oli kodus pildiraam olemas tõi selle kaasa, kellel polnud tegime need kohapeal (papist, mille katsime nahaga ja takuköiest, mille liimisime ümber pildi). Seinapilte tegema hakates selgus, et kõik mis joonistuspaberile sai joonistatud ei tahtnud sinna hästi ära mahtuda. Tuli otsustada, mis oli pildi sõnum ja see välja tuua. Nii jäidki pooled tegelased joonistuste peale. Kõik tööd tulid isikupärased ja näituseväärilised.


Kui algselt sai planeeritud loodusringi tegevus pelgalt I-sse ja IV-sse veerandisse, siis laste suurest huvist ja tungivast soovist tulenevalt käime koos kogu õppeaasta. On rõõm töötada lastega, kellel on naerul suu ja säravad silmad ning tahet ja indu ühildada oma huvitegevus ning õppimine.


Meie tegemised ja plaanid edaspidiseks:

I veerandi tegemised:

Kogunemine ja tutvumine loodusringi tegevustega

Matk metsa (seened,taimed,marjad- mürgised ja söödavad, teeme saadud saagist süüa)

Näitus tegemistest metsas ja slaidiprogramm sellest.

Puudeõpe meie kooli pargis ja Holstre-Pollis

Meisterdame metsamaterjalidest

Kavandame loodusringile oma märgi

II veerandi tegemised:

Meisterdame nahast loodusteemalised pildid

Valmistame loodusmaterjalidest jõulukaunistusi õue ja tuppa

Voldime ja kleebime talviseid pilte


Lugupidamisega

Õpetaja Anu Saar

Wednesday, December 1, 2010

Meenutus möödunust- Mõmmikute sügismatk!

Mõmmikud reas

Tõus sai ületatud nagu naksti ning langus oli käkitegu


2010. aasta 23. septembril toimus Holstre lasteaialaste ja nende vanemate väljasõit Loodi mõisa juures oleva järve äärde. Kogunesime mõmmikute pesa juurde ja asusime teele. Kohale jõudes ootas meid ees imeline vaatepilt – kaunis järv, korras piknikuplats ja puhas loodus. Peale väikest ringivaatamist anti meile pedagoogide poolt ülesanne koguda looduses leiduvaid erinevaid looduslikke osiseid nn: sammalt, värvilisi puulehti, puukoort jms. Lapsed haarasid öeldust koheselt kinni ja hakkasid tigusid ja sipelgaid otsima. Paraku oli elusolendite korjamine keelatud. Eesmärgiks oli siiski hilisem looduspiltide meisterdamine. Mõeldud, tehtud ja nii seadsimegi rõõmsal meelel sammud Loodi matkarajale, et oma ülesannet täita. Veidi maad kõndides jõudsime Loodi põrguorgu. Uskumatu kui kaunis on meie kodumaa. Kohale jõudes sai natuke puhatud, et alustada teed tagasi piknikuplatsile. Pärast pikka matka korraldasime rikkaliku pikniku. Sõime ning mekkisime karastusjooke, kiikusime kiigel ning kodutee võis taas alat.


Hoolimata jahedast ilmast oli see väga tore päev nii lastele kui ka nende vanematele. Kõigil oli väga tore midagi ühiselt teha. Korjatud looduslikest andidest valmisid hiljem laste käte läbi vahvad pildid. Loodan, et ka tulevikus toimub selliseid ühiseid väljasõite, sest meie perele meeldis see väga.



Kairi Audla

Holstre lasteaiarüma Mõmmik lapsevanem


Tuesday, November 30, 2010

Loodusringi tegemised pildis















Soovin loodusringis osalejatele vahvaid tegemisi. Teie poolt tehtu on olnud meeldejääv ja naeru näole toov.

Lugupidamisega
Reeme Remmelgas


Kunstiõpetuse toredad tegemised

Tööde autorid on (vasakult): Aarne Pärn, Geitrud-Fia Kristjohann, Taavi Härmas, Karina-Ly Pliiats ja Germo Eismann


Tööde autorid on (vasakult): Kristiina Uibopuu ja Geitrud-Fia Kristjohann


Aitäh Õpetaja Sirje Kannelile ja tööde autoritele. Valminud maskid on vahvad ning muudavad koolimajas liikumise veelgi nauditavamaks.


Lugupidamisega
Reeme Remmelgas

Holstre koolimaja väärikad 75. aastat

Midagi vana ja midagi uut (Holstre koolimaja vaade tagant)

Holstre koolimajast kõneldes ei saa piirduda pelgalt järve kaldal uhkes üksinduses seisvast rootsipunasest puitehitisest vesteldes. Rõhku peab pöörama juba sadakond aastat varasemale ajaloolisele taustale. Just seetõttu oli meie koolimaja 75. sünnipäevaks kutsutud külla kaks vahvat vanadaami Õilme Helvi Varblane ning Laine Reha. Daamidest esimene oli õppinud Pulleritsu kooli rehetoas, asudes Holstre uhiuude koolimajja 4. klassi ning teine Pirmastus, tulles rehetoast tolleaegsesse moodsasse majja 1. klassi. Laine Reha olla olnud verevaene (ei olnud veel kooliküps) ning asunud kooli alles 9. eluaastast, tolleaegse 8 eluaasta asemel (sellal oli kooliküpsus saavutatud alates 8. eluaastast).


Uut koolimaja kirjeldades oli proua Laine esimene reaktsioon: “Oi, tol ajal oli uus koolimaja suur luksus!” Ilmselt see nii oligi. Oldi ju juba 1927. aastal uue koolimaja eest usinasti võideldud. Maavalitsuse otsusega pidavat tänase koolimaja asemele kerkima metsniku elumaja ja ametiasutus. Kuna metsade peavalitsus allus põllutööministeeriumile, otsustati sinna palvekiri kirjutada, et see koht koolimaja ehituseks vabaks saaks antud. Otsus koolimaja kasuks sai sündida, sest just oli Pulleritus koolimajast väljunud Eesti elu edendaja dr Veske ning kirjanik Kunder. Samuti oli Andres Aaviku juhatamisel saanud Holstre pasunakoor üleeestilise kuulsuse. Kõigele tipuks oli koht hariduse andmiseks väga sobilik ka maastikuliselt.


Kooli ehitamisest võttis osa terve vald. 01.10.1935. aasta nädala seitsmendal päeval (pühapäeval) sai koolid kolitud (nii Pirmastu kui ka Pulleritsu) vastvalminud koolimajja Holstresse.


Koolis alustas tööd 6 klassi 146 õpilasega. Võrreldes 2010/2011 õppeaastaga oli koolis 82 õpilast enam. Nagu tänapäeval, algas ka siis õppetöö 1. septembril.


Olles proua Lainega ning Õilmega sel tähtsal päeval koolimajja jõudnud oli nende üllatus suur. “Milline luksus”, kõlas kui ühest suust spordisaali juures olevaid dušširuume külastades. Meie majas ringi jalutades olid daamid ühel nõul, et sellest ajast tänaseni on palju muutunud. „Elu on edasi läinud ja võimalusedki paranenud. Jääb vaid loota, et nii personal kui ka lapsed oskavad pakutavat hinnata”, lausus daam Õilme. Ajal, mil kool avati, oli vaja tasuda terves mahus õppematerjalide eest, toitki tuli osaliselt endal muretseda. Lapsevanematel tuli välja osta vajaminevad õpikud ning esmased kirjutamistarbed. Kuid selle üle ei kurdetud. Õilme mäletab veel selgesti, et kuigi uhiuus koolimaja asus vaid 1,5 km kaugusel kodust tahtis ta sellest hoolimata internaadi võimalust kasutada. “Koolis oli ju elekter, kodus see puudus. Sai õppida ja teadmisi omandada. Õppimine oli tähtis. Mitte kõik ei suutnud hiljem edasi õppima minna, see oli äärmiselt kallis. Eks sai koerustki tehtud, mis lapse elu põnevamaks tegi. Oldi ju päevast päeva ninapidi koos. Eks seetõttu need koerused kergemini tulema kippusidki”, tõdes meie kooli endine vilistlane Õilme.


Proua Õilme rõõm oli seda suurem kui ringkäigul astusime klassi, mis oli olnud tema koduklassiks. Tänase eesti keele klassi aknapoolse rea teine pink oli olnud see koht, kus sai teadmisi ammutatud. Isegi proua fotojäädvustus sarnases tänasele klassiruumile. Puudu oli vaid ahi ning vanad klappkaanega lauad.


Eakate prouade koolimälestusi kuulata oli põnev, kuid üsna keeruline oli lastel mõelda end möödunud aega. Võrreldes olnuga on praegustel õpilastel kordades mugavamad ja paremad tingimused. Kuid selge on seegi, et koolilapsed jäävad koolilasteks- olgu see siis tänapäeval või 75. aastat tagasi.


Lugupidamisega

Reeme Remmelgas

Noorte Kotkaste tegemised möödunud aastal

Möödunud on aasta ajast mil` Noored Kotkad alustasid oma tegutsemist meiegi kooli ridades. Tehtud on palju põnevat ning ilmselt veelgi enam põnevaid ettevõtmisi ootab alles ees. Siinkohal annan Teile kiire ülevaate sellest, mida me oleme korda saatnud:


  1. 01.10.2009.a. alustasid Holstre Kooli Noored Kotkad esmakordselt tegutsemist, kokku tuli 11 liiget. Juhendajaks sai Raul Astel.
  2. 11.10.2010.a. leidis aset kompleksvõistlus Karksi-Nuia linnamängudel, kus meie koolist oli esindatud kaks kaheliikmelist võistkonda, siinjuures üks neist saavutas oma vanuseklassis auväärse 3. koha. Osalesid Georgi Jasnov, Tony Raud, Kristjan Nõmm ja Romet Reimo.
  3. 29.10.2010.a.-30.10.2010.a. toimus rühmale suunatud välilaager (tollel aastal sattus laagri ajale 2010. aasta esimene öökülm). Osalesid kõik kotkapojad peale ühe poisi. Lisaks oli sündmusele kaasatud maaomaniku lasteaias käiv poeg Tõnn Alas.
  4. 06.10.2010.a. aidati korraldada meie kooli isadepäeva militaarset poolt. Kõigile oli vaatamiseks relvanäitus, kiirabi üksuste varustus, 2 politseiautot, päästeteenistus ning toimus alarmüksuste tutvustus.
  5. 21.11.2010.a. käisid neli kotkast teatripäeval Valuoja Põhikoolis. Seoses sellega sooritasid kohal käinud Noored Kotkad erialase teatrikatse.
  6. 18.12-20.12.2010.a. toimus meie koolis suur Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sakala maleva laager, mis oli korraldatud tervele Viljandi maakonnale.


Suur on meiepoolne rõõm, et kotkastepoolne esindatus on alati olemas olnud ning lisaks olemasolule on nad suutnud ennast alati vaid positiivsest küljest näidata.


Suured tänud kõikidele kotkapoegadele ning nende eestvedajale Raulile!


Lugupidamisega

Reeme Remmelgas