26.11.2009.aastal ilmus Sakalas artikkel, mille abil selgitati asjaolu, miks otsustati Holstre Koolis kollektiivselt võtta kasutusele ebapopulaarne otsus ehk tasustamata puhkusele minek. Samuti antakse artiklis põgus ülevaade sellest, kuidas selline lahendus aitab kaasa õpilaste kvaliteetse hariduse tagamisele ning töökohtade (sh õpetajate koormuste) säilitamisele.
Artikkel Sakalas:
Nädalatagusel haridusasutuste juhtide õppepäeval tõstis Eesti haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik esile Holstre kooli, kus õpetajad jõudsid arutelude käigus ühiselt otsusele kasutada tasustamata puhkust.
REKLAAM
«Holstre koolis otsustasid õpetajad ise tasuta puhkuse päevad välja võtta, et vältida koolis uute liitklasside moodustamist ja koondamist,» selgitas Sven Rondik. Ta lisas, et kuna tegemist oli töötajate otsusega, ei ole põhjust seda hukka mõista.
Holstre kooli direktor Reeme Remmelgas tõdes, et õpetajad otsustasid õppeaasta esimese poole jooksul neli päeva tasuta puhata, sest selline lahendus tundus neile kõige vastuvõetavam.
«Vestlesime õpetajatega sel teemal korduvalt ning rõhutasime, et kedagi ei sunnita tasuta puhkama, vaid see on üks võimalus,» rääkis Remmelgas. «Haritud inimestena said pedagoogid aru, et vastasel juhul kannatavad õpilaste areng ja hariduse kvaliteet.»
Tasuta puhkuse võtmise vajaduse peapõhjus on see, et tänavu Holstre koolis esimest klassi ei avatud. Koolis õpib praegu 62 last, mullu oli õppureid 79.
«See, et tänavu ei tulnud kooli ühtegi last, lõi meil ressursi mõttes jalad alt: pearaha ja riigi eraldised jäid tunduvalt väiksemaks,» kõneles Reeme Remmelgas. Seetõttu väheneb ka õpilastele ettenähtud pedagoogide piirnorm.
«Õpetajatel tuli valida, kas kolmas kooliaste ehk VII—IX klass hakkab saama praegusest rohkem liittunde või võtavad nad palgata puhkust,» selgitas direktor. «Alati on ka koondamisvõimalus, kuid see on kindlasti üks halvemaid lahendusi.»
Direktori arvates oleks tundide liitmine tähendanud automaatselt õpetajate palga vähenemist, sest pedagoogidel ei oleks enam endises mahus koormust olnud.
Koolijuhi arvamust mööda ei tohiks kolmandas kooliastmes liittunde üldse olla, sest õpilased valmistuvad astuma gümnaasiumi või kutsekooli ning nende hariduslik taust ei tohiks edasiõppimise võimalusi piirata.
Artikkel: http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=193330
Lugupidamisega,
Reeme Remmelgas
Posts
No comments:
Post a Comment